Vooluväli on siin päriselt välja arvutatud (Joukowski potentsiaalivool + Kutta tingimus), mitte joonistatud. Keera nurka ja kiirust ning vaata, mis vees juhtub.
Lohe, poom ja liinid ei ole siin arvestatud — need on õhus ja tõmbavad hoopis üles. Wingi puhul on arvestatud pool selle massist, sest ülejäänu kannab wingi enda tõstejõud.
Tiib ei "lükka vett alla" ainult altpoolt. Suurema osa tõstejõust teeb ülemine pind. Tiib sunnib vee oma ümber kõverale teele; kõverjoonelisel liikumisel peab olema kesktõmbekiirendus, mille tekitab rõhu erinevus. Tiiva peal langeb rõhk, all tõuseb. Tüüpiliselt tuleb ~⅔ tõstejõust ülemise pinna alarõhust.
Ringlus ja Kutta tingimus. Vool ei suuda teravast tagaservast ümber pöörata. Selle asemel tekib tiiva ümber "ringlus" (Γ), mis nihutab tagumise seisupunkti täpselt tagaservale. Tõstejõud on siis L = ρ · U · Γ. Ringlus kasvab ründenurgaga — sellepärast tähendab suurem nurk suuremat tõstejõudu.
Nulltõste nurk on negatiivne. Kumera profiili puhul tekib tõstejõud juba siis, kui kõõl on voolusuunaga paralleelne. See tiib annab nulli alles umbes −2,9° juures. Sellepärast lendad kiirel sõidul tegelikult veidi negatiivse geomeetrilise nurgaga.
Vesi on ~830× tihedam kui õhk. Sellepärast piisab hüdrofoilil tiiba, mis on kümneid kordi väiksem kui lennukil, ja sellepärast piisab starditõusuks 12–18 km/h.
Esimene vahekaart on esitiiva ristlõige, mitte kogu komplekt. Põhjus on mudelis: Joukowski potentsiaalivool lahendab täpselt ühe profiili ümbruse. Kaks tiiba üksteise järel tähendaks, et stab lendab esitiiva allavoolus — see nõuab hoopis teist mudelit ja lahendus ei oleks enam täpne, vaid ligikaudne. Eelistasin ühte asja, mis on päriselt õige, kahele, mis on umbes õiged. Kogu komplekti koostööd näitab teine vahekaart.
Stab võib ka tõsta. Esitiib ja stab on jäigalt ühe fuselage'i küljes, seega nende nurkade vahe — dekalaaž — on fikseeritud. Muutub kogu foili kalle. Madalal kiirusel on nina üleval ja stab võib sattuda positiivsesse ründenurka: siis ta tõstab, mitte ei suru. Kiirenedes langeb kalle, stabi nurk läheb negatiivseks ja ta hakkab suruma. Vaata näitu stabi ründenurk — see näitab märgivahetuse kohta.
Mudel eeldab stabi seadenurgaks −2° esitiiva kõõlu suhtes. See on tüüpiline väärtus, mitte sinu foili mõõdetud number — tootjad seda ei avalda. Kui su foilil on suurem dekalaaž, surub stab alla ka madalal kiirusel. Shimi liugur katab nüüd ±3°, nii et saad oma foili käitumise järgi õige väärtuse otsida.
Esitiib on kandevõime. Tagatiib (stabilisaator) töötab enamasti negatiivse ründenurgaga ja surub alla — see hoiab süsteemi pikitasapinnas tasakaalus. Esitiiva tõstepunkt on raskuskeskmest ees, mis tekitaks nina-üles pöörde; stabilisaatori allasurve tasakaalustab selle. Mida kaugemal (pikem fuselage), seda rahulikum ja aeglasemalt reageeriv foil.
Kavitatsioon: kui rõhk tiiva peal langeb alla vee aururõhu (~2,3 kPa), keeb vesi külmalt — tekivad mullid, tõstejõud kaob rebimisi. Praktikas juhtub see kiirustel üle ~50 km/h või liiga suure koormusega õhukesel tiival.
Ventilatsioon: õhk pääseb pinnalt mööda masti alla tiivale. Tulemus on sama — tõstejõud kaob. Sellepärast on mastid õhukesed ja teravaservalised ning sellepärast läheb liiga kõrgel sõites "puuduks".
Vooluväli on kahemõõtmeline lõige; näidatud CL ja jõud on korrigeeritud reaalse, ~7 siruulatussuhtega tiiva jaoks (parandustegur 0,76 — puhas 2D lõige annaks ~30% liiga palju). Vool ise on hõõrdumiseta: mudel ei näita irdumist (stall), tiivaotsa keeriseid ega takistust. Kuni ~10–11° on pilt reaalsusele lähedane.